REGULAMENTU INTERNU INSTITUTU BA QUALIDADE TIMOR-LESTE, I.P
REGULAMENTU INTERNU INSTITUTU BA QUALIDADE TIMOR-LESTE, I.P
Kapitulu I
Dispozisaun jerál
Artigu 1.º
Kriasaun no natureza
Kria tiha ona Institutu ba Qualidade Timor-Leste IP, ne’ebe ba oin hanaran mos IQTL,IP. Institutu publiku ne’ebe hetan autonomia administrativa finanseira no patrimonial.
Artigu 2.º
Sede IQTL,IP
IQTL,IP. nia sede lokaliza iha Dili no halao nia atividade iha teritorio nasional tomak, no bele habelar an liu hosi hari delegasaun regional sira.
Artigu 3.º
Missaun no Atribuisaun sira
1. IQTL,IP mak nu’udar entidade reguladora nasional ba “Qualifikasaun, Normalizasaun no Metrologia” no missaun mak implementa no jere sistema nasional qualidade nian no sistema qualifikasaun regular sira seluk ne’ebe mak lei atribui ba, promove no kordena atividade hirak ne’ebe buka atu kontribui hodi hatudu kredibilidade husi asaun ajente ekonomiku sira nian, nune’e mos desenvolve asaun hirak ne’ebe presija ba nia funsaun hanesan laboratorium nasional metrologia nian.
2. IQTL,IP nia atribuisaun sira maka;
a. Implementa, jere no koordena sistema nasional qualidade nian ida, iha prespetiva integrasaun ba komponente hotu-hotu ne’ebe relevante ba melloria kualidade husi produtu no servisu sira, hodi kontribui ba aumentu produtividade, kompetitivadade no inovasaun nian iha setor publika no privadu;
b. Propoin ba governo medida hirak ne’ebe kondus ba definisaun politika nasional sira kona-ba sistema nasional kualidade nian, iha ambitu normalizasaun, kualifikasaun no metrolojia;
c. Implementa no jere laboratorium nasional metrolojia nian iha komponente sientifika no komponente aplikada, hodi asegura realizasaun, manutensaun no dezenvolvimentu ba padraun nasional sira ba unidade medida nian sira no ninia integrasaun ba sistema internasional (SI) hodi promove nia diseminasaun iha teritoriu nasional tomak;
d. Sem prejuizo ba kompetensia administrasaun municipal sira no autoridade munisipal no rejiaun administrativa espesial ba Oekusse Ambeno, Asegura no jere sistema kontrolu metrolojiku legal hosi instrumentu medisaun nian sira, hodi rekonnese entidade kompetente sira ba ezersisiu ne’ebe delega ona kona-ba kontrolu ne’e, bainhira kontrolu ne presija duni atu garante kobertura nasional no kordena rede ne’ebe hari ona husi entidade hirak ne’e;
e. Estabelese marka identifikadora kualidade nian sira husi sistema nasional kualidade nian no asegura ninia jestaun;
f. Promove no dezenvolve asaun formasaun iha ambitu kualidade nian, liu-liu Kualifikasaun, Normalizasaun no Metrolojia;
g. Garante no dezenvolve kualidade liu husi estabelesimentu protokolu no parseira estratejika nian sira ho entidade sientifika no teknolojika hirak ne’ebe ho hakarak rasik ka tamba iha relasaun funsaun nian tau hamutuk esforsu sira atu define prinsipiu no meio hirak ne’ebe ninia objetivu maka padraun sira kona-ba kualidade;
h. Koordena, kualifika no rekonnese hanesan organizmu sira normalizasaun sectorial, entidade publika no privada sira iha ne’ebe halao atividade espesifika;
i. Dezenvolve atividade kooperasaun no prestasaun servisu nian ba entidade nasional no estranjeira sira ne’ebe iha interese iha dominiu kualidade nian;
j. Asegura no promove partisipasaun timor-leste nian hanesan membru husi organizasaun, grupu traballu no instansia internasional seluk iha ambitu husi nia atribuisaun no kompetensia sira;
k. Asegura partisipasaun timor-leste nian hanesan membru husi organizasaun sira metrolojia internasional no obrigasaun hirak ne’ebe iha nu’udar membru, liu-liu partisipasaun iha servisu organizasaun sira-ne’e nian.
3. Atu hala’o nia atribuisaun sira, IQTL, IP. Tenki promove ligasaun no kolaborasaun ho servisu no organizmu ministeriu komersiu no industria ( MCI ) nian no ministeriu sira seluk nian iha sira nia area sira iha atuasaun nian, nune’e mos ho entidade nasional no internasional sira seluk, ho natureza publika no privada.
KAPITULU II ESTRUTURA ORGANIKA
Seksaun I
Dispozisaun Jeral
Artigu 4.º
Orgaun IQTL.IP, nian mak hanesan:
a) Konsellu Administrasaun maka orgaun ne’ebe responsavel ba jestaun no reprezenta IQTL.IP, kompostu husi presidente ida, sekretaria ida no vogal nain tolu ne’ebe hetan nomoesaun husi ministru ne’ebe tutela.
b) Konsellu fiskal maka orgaun ne’ebe responsavel atu halo kontrolu ba legalidade no regularidade no jestaun diak ba finansas no patrimonial IQTL,IP, nian kompostu husi membru nain tolu no hetan nomeasaun husi ministru ne’ebe tutela, hafoin hetan proposta husi ministru finansas.
Artigu 5.º
Membru orgaun IQTL,IP. Nian
1. Mandatu membru orgaun sira nian ne’ebe estabelese iha númeru liuba iha durasaun tinan ha’at, bele renova ho periodu ne’ebe hanesan.
2. Membru husi orgaun sira IQTL,IP nian ezerse sira nia kompetensia determina husi lei, no poder sira ne’ebe delega husi Ministru tutela ka husi orgaun ida-idak IQTL,IP nian.
3. Membru orgaun ne’ebe estabelese iha artigu kotuk liuba konsidera hanesan diretor nasional sira ba efeitu salariu tomak, ajuda kustu no abonu, exeptu numeru previstu tuir mai;
4. Presidente konsellu administrasaun hetan hanesan ho diretor jeral sira ba efeitu salariu tomak, ajudu ho kustu no abonu.
Artigu 6.º
Hapara funsaun
Membru Konsellu Administrasaun sira hakotu sira nia funsaun;
a) Tamba prazu nia remata;
b) Tamba inkapasidade permanente ka inkompatibilidade superviniente;
c) Tamba renunsia
d) Iha sekuensia kondenasaun ho tranzitu em julgadu tamba pratika krime dolozu;
e) Ministro da tutela livre atu halo desizaun .
SEKSAUN II
KONSELLU ADMINISTRASAUN
Artigu 7.º
Kompetensias
Konsellu Administrasaun mak orgaun desizaun IQTL.IP nian, ne’ebe iha poder hotu-hotu ne’ebe presija hodi asegura jestaun diak no dezenvolvimentu instituisaun nian, no kompete liu-liu ba nia atu;
a) Propoin ba tutela atu aprovasaun ba regulamentu interna ne’ebe hatur aspetu sira organizasaun interna nian, deskrisaun sira kona-ba funsaun servisu operativus sira nian, organizasaun servisu no kategoria profisional sira; Nune'e mós regulamentu sira seluk ne'ebé presiza atu hala'o atribuisaun IQTL.IP.
b) Garante diresaun no jestaun IQTL.IP nian;
c) Propoin aprovasaun ba tutela politika kona-ba jestaun IQTL.IP nian;
d) Propoin ba tutela aprovasaun planu finanseira no planu atividade sira annual no plurianual no orsamentu IQTL,IP nian.
e) Propoin ba tutela projetu akizasaun ba imovel sira, infraestruturas no ekipamentu lojistika sira seluk;
f) Submete ba aprovasaun tutela nian ba aktus no dokumentus sira ne’ebe tuir lei tenki submete ba aprovasaun;
g) Delibera kona-ba selebrasaun kontratu, protokolu ka instrumentu juridiku sira seluk ho tipu kontratual nian ne’ebe IQTL.IP, atu outorga sein prejuizu ba kumprimentu ba prosedimentu legal sira ne’ebe ezijivel formalmente;
h) Delibera kona-ba akizisaun, onerasaun ka alienasaun ba direitu, bein no movel sira ne’ebe sujeitu ba rejistu;
i) Asegura reprezentasaun IQTL.IP nian iha relasaun ho entidade sira seluk, inklui iha nivel internasional;
Propoin ba ministru tutela ba aprovasaun mapa pessoal
j) Prepara opiniaun estudu informasaun ne'ebé hato'o husi Ministro ne'ebé superviziona (tutela)
k) Ezerse podér dixiplinar, jestaun no kontrolu ba pesoál ne'ebé dezigna ba IQTL, IP.
l) Prepara orsamentu anuál no define nia ezekusaun.
m) Hala'o mós aktu sira seluk ne'ebé presiza duni atu hala'o atribuisaun IQTL,IP nian, tuir termus lei nian no tuir instrusaun husi Ministru tutela.
Artigo 8.º
Prezidente
1. Prezidente Konsellu Administrasaun, ka ema ne’ebe subtitui nia, iha kompetensia atu halo koordenasaun no orientasaun jeral kona-ba atividade sira konsellu nian no, liu-liu atu:
a) Konvoka no preside ba sorumutu sira konsellu administrasaun nian;
b) Define ajenda ba sorumutu sira Konsellu Administrasaun nian;
c) Koordena atividade Konsellu Administrasaun nian no asegura ezekusaun ninia deliberasaun, kumpre rigorozu lei sira, no regularidade deliberasaun sira-nian;
d) Rekere opiniaun ida hosi Konsellu fiskál no opiniaun legál hosi entidade legal juridiku;
e) Reprezenta IQTL, IP iha tribunál li'ur, bainhira reprezentante sira seluk seidauk dezigna.
f) Derije no kordena atividade sira iha IQTL,IP;
g) Asegura aplikasaun lejislasaun hotu-hotu ne'ebé inerente (adopta) ba atividade IQTL, IP.
h) Informa regulamentu ba Ministru responsavel kona-ba realizasaun objetivu sira hosi planu atividade IQTL,IP no propoin medida sira atu rezolve naksalak ka defisiénsia sira ne'ebé identifika ona iha funsionamentu IQTL,IP;
i) Aprova modelu instrumentu mediasaun;
j) Aprova sertifikasaun ba sistema jestaun kualidade, produtu, prosesu, servisu no ema;
k) Propoin ba Ministra Finansas no ba área Finansas nian aprovasaun impostu sira ba prestasaun servisu ne'ebé IQTL,IP fornese tuir lejizlasaun ne’ebe aplikavel;
l) Kontrola kolesaun reseita ba IQTL,IP;
m) Ezerse podér sira seluk ne'ebé lei bele atribui ba nia;
2) Prezidente konsellu Administrasaun, karik falta no iha impedimentu ruma, ida ne’ebe mak sei substitui nia maka vogal sira ne’ebe nia hili.
3) Prezidente Konsellu Administrasaun ka ninia substitui legal iha votu kualidade iha deliberasaun sira ne’ebe tenki foti.
Artigu 9.º
Sekretaria
Responsavel sekretaria ba IQTL,IP :
a) Tulun Prezidente bainhira hala'o ninian Funsaun;
b) Hala'o atividade sira seluk ne'ebé Prezidente atribui ba nia;
c) Organiza no jere Arkivu atuál no intermediariu tuir regra no prosedimentu sira ne'ebé vigora;
d) Garante protokolu no hatutan dokumentu hotu-hotu ne'ebé simu no prepara iha instituisaun ne'e;
e) Rekolla, halo prosesu no halibur dokumentu Arkivu no fahe ba konsellu administrasaun.
f) Garante sirkulasaun ne'ebé efisiente ba dokumentu sira, tratamentu korespondensia, rejistu no arkiva hanesan.
g) Hala'o atividade sira seluk ne'ebé mak determina a’as liu tuir termus regulamentu ida-ne'e nian no lejislasaun Aplikavel sira seluk.
Artigu 10.º
Vogal I
Responsavel vogal I ba assuntu administrasaun
1. Kompetensia ba administrasaun;
a. Jestaun ba patrimóniu IQTL.IP nian tuir regra no lejizlasaun sira ne'ebé Governu estabelese no garante utilizasaun, manutensaun, seguransa no ijiene ne'ebé loos;
b. Determina nesesidade hosi konsumidor atuál no sira seluk, no kontinua ho sira-nia akizisaun, armazenamentu, distribuisaun no kontrolu ba sira-nia utilizasaun;
c. Garante seguransa, manutensaun no utilizasaun loloos fasilidade instituisaun nian.
d. Fornese apoiu tékniku no lojístika ba Unidade organizasaun oin-oin instituisaun nian.
e. Garante sirkulasaun ne'ebé efisiente ba dokumentu sira, tratamentu korrespondénsia, rejistu no arkiva hanesan.
f. Garante kumprimentu ba regra sira iha inventarius (armajen), manutensaun no prezervasaun patrimóniu IQTL.IP nian.
2. Kompetensia ba Finansas
a. Prepara proposta orsamentu IQTL.IP nian tuir metodolojia no padraun sira ne'ebé estabelese;
b. Ezekuta orsamentu tuir regra gastu internasionál no provizaun legál sira;
c. Kontrola ezekusaun Fundu ne'ebé aloka ba projetu sira iha nivel institusionál no sei responsabiliza ba entidade sira ne'ebé interese;
d. Prepara balansu periodiku kona-ba ezekusaun orsamental no aprezenta ba Prezidente Institutu nian;
e. Prepara balansu anuál kona-ba ezekusaun orsamental ba Ministru Finansas;
f. Prepara relatóriu anuál IQTL.IP nia konta no submete ba autoridade kompetente sira;
g. Maneja instituisaun nia rekursu finanseiru, materiál no patrimóniu;
h. Garante kumprimentu ba aktu normativu sira iha ámbitu ba Administrasaun no jestaun rekursu finanseiru no patrimonial sira;
i. Prepara no aprezenta ba Prezidente deklarasaun finanseiru periodiku no anuál IQTL.IP;
3. Hala'o atividade sira seluk ne'ebé determina hosi estatutu Institutu nian no lejislasaun Aplikavel sira seluk;
Artigu 11.º
Vogal II
1. Funsaun vogal II ba asuntu Tekniku
a. Garante no jere sistema kontrolu metrolojiku ba instrumentu sukat nian;
b. Propoin ba Prezidente atu rekoñese entidade kompetente sira hodi ezerse atividade metrolojiku sira, hodi garante kobertura efetiva iha nivel Nasionál;
c. Garante aplikasaun regulamentus ba atividades metrolojiku;
d. Haree ba rekizitus produtus ne'ebé uza antes-sukat;
e. Promove implementasaun marka ne'e nia
f.
g. n no iha regula produtu hirak ne'ebé antes sukat;
h. Akreditadu ba entidade sira ba calibrasaun, instalasaun, manutensaun no hadi'a no fa'an instrumentu mediasaun;
i. Promove estabelesimentu akordu ho entidade Nasionál, rejionál no internasionál ne'ebé hanesan iha terenu metrolojia nian;
j. Promove estabelesimentu rede metrolojia Nasionál no maneja laboratóriu Nasionál metrolojia;
k. Aprende kualkér mediasaun instrumentu, sukat, materializa, produtu ka dokumentu ho iregularidade, tuir termus ne'ebé lei estabelese;
l. Garante atinzimentu, manutensaun no dezenvolvimentu padraun sasukat ka medida Nasionál;
m. Hetan no garante konservasaun, manutensaun no atualizasaun padraun Nasionál no referénsia;
n. Hala'o calibrasaun ba padraun metrolojiku sira iha Indústria no traballador sira iha laboratoriu no garante sira-nia kapasidade ba padraun Nasionál sira;
o. Hala'o kalibrasaun ba instrument medida nian iha laboratoriu, Indústria, Komérsiu no iha fatin seluk ne'ebé instala ona;
p. Garante partisipasaun iha ambitu komparasaun internasionál ho entidade metrolojia sira seluk;
q. Asegura atualizasaun halo tetu ba Unidade, haree ba rekomendasaun husi Konvensaun internasionál no konferénsia sira seluk, ne'ebé prevee husi República Democrática Timor-Leste;
2. Funsaun sira ba Normalizsaun nian
a. Koordena no dezenvolve atividade padraun normalizasaun, hamutuk ho órgaun sira seluk ho Funsaun padraun normalizasaun setorial nian;
b. Peskiza, dezenvolve no revee padraun ka normas periodikamente;
c. Garante operasaun konjunta ida ho entidade publika no privada sira, atu garante adopsaun no aplikasaun prátika padraun sira iha nivel Nasionál;
d. Propoin ba Prezidente Komisaun téknika nian atu Konstitui uniformiza, permanente ka ad-hoc (indika permamente);
e. Promove atualizasaun norma ka padraun tékniku Timor-Leste nian nu'udar padraun rejionál no internasionál;
f. Organiza no maneja kolekta dokumentu normativu;
3. Hala'o atividade sira seluk ne'ebé superiór sira bele determina tuir estatutu ida-ne'e nian termus no lejislasaun Aplikavel sira seluk;
Artigu 12.º
Vogal III
Funsaun vogal III ba assuntu tekniku
a. Promove dinamizasaun kona-ba subsistema ba kualifikasaun;
b. Promove no insentiva Komisaun setorial sira no estrutura ho kualidade sira seluk husi perspetiva integradora husi sira-nia komponente sira iha subsistema kualifikasaun;
c. Promove no suporta inisiativa ho objetivu atu sukat kualidade produtu no servisu ne'ebé disponivel iha merkadu Nasionál liu husi satisfasaun kliente;
d. Organiza no halo dokumentasaun no informasaun ne'ebé disponivel ba ajente ekonómiku sira, entidade interesadu sira, servisu públiku Jerál no internu, iha ámbitu atividade IQTL.IP nian, no garante jestaun biblioteka nian;
e. Garante promosaun no diseminasaun kualidade, konseitu asosiadu ho nia liu husi organizasaun ka partisipasaun iha semináriu, kongresu, feira, espozisaun no eventu ka atividade sira seluk ne'ebé hanesan;
f. Jere IQTL.IP atu identifika marka (merek), asegura sira-nia PUBLISIDADE, no mós diseminasaun entidade kualifikadu, produtu no sistema sertifikadu;
g. avansa hodi fó asaun formasaun nian iha área kualidade no konseitu sira ne'ebé relasiona ho ida-ne'e, dezenvolve asaun hirak ne'ebé nesesáriu ba ninia realizasaun;
h. Dezeña, dezenvolve no implementa eskema akreditasaun hodi jere sektor akreditasaun Nasionál;
i. Rekoñese kompeténsia téknika sira husi órgaun avaliasaun konformidade sira, liuliu, laboratóriu sira, órgaun inspesaun no órgaun sertifikasaun sira;
j. Atu reprezenta Timor-Leste iha estrutura rejionál no internasionál, liu-liu iha Kooperasaun Internasionál Ba Akreditasaun Laboratorio (ILAC) no Forum Internasionál Ba Akreditasaun (IAF);
k. Partisipa iha selebrasaun no ezekusaun akordu rekoñesimentu rejionál ka internasionál ba mutual entre órgaun akreditasaun;
l. Propoin ba medida Governu nian ne'ebé haree hanesan relevante kona-ba akreditasaun no avaliasaun konformidade, liuliu estabelesimentu no operasaun akordu rekoñesimentu mutua, ho objetivu atu apoia relasaun ekonómika iha Timor-Leste no merkadu sira iha ne'ebé tranzasaun komersiál sira hala'o;
m. Hala'o atividade sira seluk hanesan determina hosi superiór sira tuir estatutu ida-ne'e no lei Aplikavel sira seluk;
SEKSAUN
Konsellu Fiskal
Artigu 13.º
Membru konsellu fiscal
1. Konsellu Fiskal kompostu husi membru na’in 3, indika husi Ministru planu no Finansas no nomea husi Ministru ne’ebe tutela.
2. Membru konsellu fiskal sira hanesan mos director nasionais ba propozitu hotu-hotu, saláriu no prestasaun sira, ho mandatu renovavel ba tinan 4.
Artigu 14.º
Kompetensia konsellu fiskal nian
1. Konsellu fiskal mak oragaun fiskalizasaun ba jestaun IQTL.IP nian no kompete liu-liu ba nia atu;
a) Verifika atu finanseira sira ka atu hira’ak ne’ebe iha implikasaun finanseira direita, ne’ebe orgaun IQTL.IP, halo tuir estatutu no lejislasaun aplikavel sira seluk.
b) Ezamina periodikamente kontabilidade IQTL.IP nian no ezekusaun orsamental .
c) Akompanna ezekusaun finanseira husi planu no programa atividade nia.
d) Fo sai parser annual husi kada tinan finanseira iha forma relatoriu no kontas IQTL.IP nian, no aprezenta ba Konsellu Administrasaun.
e) fó opiniaun kona-ba akizisaun, arrendamentu no alienasaun no hapara propriedade imovel.
f) Hola parte iha sorumutu Konsellu Administrasaun nian, maibe laiha direitu ba votu.
2. Konsellu fiskál hasoru malu fulan-fulan no bainhira Prezidente bolu Konsellu ne'e tuir ninian inisiativa rasik ka ho membru seluk nia hakarak;
KAPITULU III
SERVISU OPERATIVU
Artigu 15.º
Departamentu sira
1. IQTL.IP, organiza ann, bazeia ba termu operative, liu husi Departamentu sira tuir mai ne;
a) Departamentu Administrasaun no Finansas;
b) Departamentu Normalizasaun;
c) Departamentu Metrolojia;
d) Departamentu Kualifikasaun no Assutu Internasionál sira.
2. Dirijente sira husi kada servisu ne’ebe temi iha alínea sira husi númeru anterior ekiparadu, ba efeitu legal hotu-hotu, ho chefe departamentu sira.
3. Kargu dirijente no kargu xefia sira IQTL.IP nian sira nomeadu tuir lejislasaun aplikavel funsaun públika nian.
SEKSAUN I
KOMPETENSIA SIRA
Artigu 16.º
Departamentu Administrasaun no Finansas
Departamentu Administrasaun no Finansan, ho habadak hanaran DAF, nu’udar organizmu ne’ebe sai responsavel ba jestaun korrente kona-ba atividade sira ne’ebe define iha ámbitu atividade Administrativa, finanseira, orsamental, rekursus humanus no patrimonial, aprovisionamentu, lojístiku no teknolojia informátika.
1. Responsavel ba departamentu Adminitrasaun no Finansas :
a. Asegura jestaun rekursu umanu IQTL.IP nian;
b. Prepara diagnóstiku kona-ba nesesidade formasaun IQTL.IP nian no realizasaun planu anuál ida-idak nian;
c. Elabora balansu sosiál.
d. Garante jestaun orsamentu, prepara projetu orsamentu no kontrola sira-nia ezekusaun;
e. Prepara planu finanseiru anuál no multi-annual no halo monitorizasaun, avaliasaun no kontrolu;
f. Koordena elaborasaun ba planu no relatóriu atividade, nune'e mós relatóriu avaliasaun IQTL.IP;
g. Promove dezenvolvimentu ba instrumentu indikadór jestaun nian;
h. Asegura jestaun iha aproviozionamentu;
i. Garante jestaun no konservasaun patrimóniu no instalasaun sira, mantein inventáriu to'o oras ne'e;
j. Garante jestaun ba parajen veikulu sira;
k. Mantein sistema organizadu iha oras servisu jeral no asegura atendimentu jeral;
l. Garante jestaun rede informátika no Komunikasaun nian, kona-ba sistema no produtu sira ne'ebé IQTL.IP uza, garante nivel seguransa nian ne'ebé aas, fiabilidade no operasionalidade;
m. Dezenvolve no jere baze de dadus ne'ebé eziste iha ámbitu atividade IQTL.IP nian;
n. Avansa ho Planeamentu, programasaun no inspesaun ba asaun manutensaun preventiva no koretiva ne'ebé esensiál ba konservasaun no operasaun di'ak fasilidade no ekipamentu sira;
o. Garante ezekusaun no kompriensaun kona-ba rekizitu sira kona-ba kondisaun ambientál, seguransa, saúde no ijiene iha servisu fatin;
2. Departementu administrasaun no finansas iha chefe seksaun hanesan tuir mai ne’e;
a) Seksaun planeamentu, finansas no kontabilidade
b) Seksaun aprovizionamentu
c) Seksaun lojistika no patrimonio
d) Seksaun rekursu humanus.
Artigu 17.º
Departementu Normalizasaun
Departamentu Normalizasaun/padronizasaun, ho abreviasaun DN, nu'udar órgaun ne'ebé responsavel ba implementasaun no dezenvolvimentu subsistema normativa, elaborasaun padraun no dokumentu sira seluk ho natureza normativa, ne'ebé reprezenta IQTL, I.P, iha órgaun koordenasaun téknika husi organizasaun rejionál no internasionál sira normalizasaun nian.
1. Departementu normalizasaun nia responsavel;
a) Hala'o Funsaun sira husi órgaun normalizasaun Nasionál, ne'ebé reprezenta IQTL.IP, no órgaun koordenasaun téknika husi organizasaun padraun rejionál no internasionál;
b) Promove, iha kumprimentu ba prinsípiu padraun internasionál ne'ebé rekonesidu kona-ba Normalizasaun, estabelesimentu grupu traballu sira no forma apoiu nian sira seluk ba Normalizasaun atividade padraun, nune'e mós kontinua ho rekoñesimentu no kualifikasaun husi órgaun normalizasaun setorial nian sira tuir regra no prosedimentu ne'ebé estabelese ona.
c) Koordena rede ida kona-ba padraun ka Normalizasaun setorial, Komisaun padraun téknika no entidade kualifikadu sira seluk iha ámbitu sistema Nasionál kualidade ne'ebé sei implementa; (Kria ekipa konjunta ida ho Ministerio relevantes sira iha ambitu servisu hamutuk atu estabelese Padraun)
d) Promove elaborasaun norma no dokumentu normativu sira seluk no ezekuta asaun konsistente ho sira-nia integrasaun iha kolesaun/halibur normativa Nasionál, hodi garante koerensia no forsa;
e) Promove asaun hirak ne'ebé lori ba aprovasaun, inkéritu públiku, edisaun no publikasaun ba esbosu dokumentu normativa Nasionál;
f) Koordena asaun sira ne'ebé lori ba partisipasaun Nasionál iha projetu normativu sira no dokumentu normativu sira seluk ne'ebé prepara husi organizasaun padraun/normalizasaun rejionál no internasionál sira.
g) Atu integra padraun/Normalizasaun rejionál no internasionál iha órgaun rejional no Nasionál;
h) Promove dinamizasaun kona-ba Normalizasaun subsistema, buka envolvimentu no partisipasaun iha dezenvolvimentu no utilizasaun padraun husi ajente ekonómiku sira; Entidade sira ne'ebé reprezenta sosiedade sivíl, Ambiente, seguransa, konsumidor, saúde, komunidade akadémiku no parte interesadu sira seluk.
i) Atu promove sensibilizasaun no formasaun iha área normalizasaun téknika, iha setór oin-oin sosiedade timoroan nian, hanesan Edukasaun no ajente ekonómiku no sosiál sira, nune'e mós atu integra projetu rejionál ka internasionál sira ne'ebé ninia objetivu ne’ebe mak hanesan;
j) Jere no mantein órgaun Nasionál regulador atualidade, asegura asesu ba órgaun ne'ebe hosi parte interesadu sira.
2. Departementu Normalizasaun iha seksaun/unidade mak hanesan tuir mai ne’e:
a. Seksaun/unidade ba estudu no dezenvolve normas no padraun nasional ba qualidade
b. Seksaun/unidade ba estudu adopsaun no padraun internasional ba qualidade;
Artigu 18.º
Departementu Metrolojia
Departamentu metrolojia, abreviasaun nu'udar DN mak responsavel ba implementasaun subsistema metrolojia, asegura ninia comparabilidade no rastreabilidade iha nivel Nasionál no internasionál no ba manutensaun no dezenvolvimentu padraun Unidade medida nian.
1.Departamentu metrologia nia responsavel mak hanesan;
a) Hala'o Funsaun laboratóriu Nasionál metrolojia nian, ne'ebé reprezenta IQTL.IP, órgaun koordenasaun téknika organizasaun rejionál no internasionál metrolojia nian;
b) Promove dinamizasaun subsistema metrolojia, kria no mantein padraun Nasionál kona-ba Unidade medida nian responsabilidade direita IQTL.IP, nian nune'e mós promove no koordena kriasaun padraun Nasionál Desentralizadu no garante ninia rastreabilidade iha sistema internasionál (SI);
c) Organiza no partisipa iha komparasaun nivel rejionál no internasionál kona-ba padraun no instrumentu medida, nune'e mós promove no partisipa hanesan laboratóriu referénsia iha programa Nasionál komparasaun nian;
d) Dezenvolve no partisipa iha peskiza metrolojiku rejionál no internasionál no projetu dezenvolvimentu;
e) halo kalibrasaun referénsia no padraun sira medida husi laboratorium akreditadu no entidade sira seluk;
f) Hala'o teste kontrolu metrolojiku ba instrumentu medida/pengukuran no produz no sertifika ba materiál referénsia sira.
g) Partisipa iha elaborasaun no revizaun ba regulamentu rejionál no internasionál metrolojiku promove no elabora lejislasaun Nasionál kona-ba kontrolu metrolojiku.
h) Atu dezenvolve, superviziona no koordena ezersísiu kontrolu metrolojika jurídiku iha territóriu Nasionál no ninia rede apoiu;
i) Hala'o operasaun kontrolu metrolojiku beibeik;
j) Verifika konformidade ho produtu no marka ne'ebé prega ba produtu;
2. Departamentu Metrologia nia xefe seksaun mak hanesan tuir mai ne’e :
a. seksaun/unidade servisu metrologia nian
b. seksaun/unidade laboratoriu nasional metrologia nian
c. seksaun/unidade metrologia legal no industrial
Artigu 19.º
Departamentu Kualifikasaun no Assuntu Internasional sira
Departamentu kualifikasaun no Asuntu Internasional sira, ho habadak hanaran DKAI, mak organizmu ne’ebe kompostu husi atividade sira hanesan Akreditasaun, Sertifikasaun no rekoñesementu ba kompetensia sira seluk no avaliasaun ba konformidade iha ámbitu sistema nasional kualidade, no intervein mos iha projetu sira husi kooperasaun internasional, liu-liu komunidade rejional sira, CPLP no ASEAN.
1. Responsavel departamentu ba kualifikasaun no assuntu internasionais :
a. Promove dinamizasaun kona-ba subsistema ba kualifikasaun;
b. Atu promove no dinamiza sorumutuk setorial sira no estrutura sira seluk ho kualidade iha perspetiva integrada husi komponente sira iha subsistema;
c. Promove no suporta inisiativa ho objetivu atu sukat kualidade produtu no servisu ne'ebé disponivel iha merkadu Nasionál liu husi satisfasaun kliente;
d. Organiza no halo dokumentasaun no informasaun ne'ebé disponivel ba ajente ekonómiku sira, entidade interesadu sira, servisu públiku Jerál no internu iha ámbitu IQTL.IP no garante jestaun biblioteka nian;
e. Garante promosaun no diseminasaun kualidade, konseitu asosiadu ho nia liu husi organizasaun ka partisipasaun iha semináriu, kongresu, feira, espozisaun no eventu ka atividade sira seluk ne'ebé hanesan;
f. Maneja IQTL.IP identifika marka, asegura sira-nia publikasaun, no mós diseminasaun entidade kualifikadu, produtu no sistema sertifika;
g. Avansa hodi fó asaun formasaun nian iha área kualidade no konseitu sira ne'ebé relasiona ho ida-ne'e, dezenvolve asaun hirak ne'ebé nesesáriu ba ninia realizasaun;
h. Dezeña, dezenvolve no implementa eskema akreditasaun hodi jere sektor akreditasaun Nasionál;
i. Rekoñese kompeténsia téknika sira husi órgaun avaliasaun konformidade sira, liuliu, laboratóriu sira, órgaun inspesaun no órgaun sertifikasaun sira;
j. Atu reprezenta Timor-Leste iha estrutura rejionál no internasionál, liu-liu iha Kooperasaun Internasionál Ba Akreditasaun Laboratorio (ILAC) no Forum Internasionál Ba Akreditasaun (IAF);
k. Partisipa iha selebrasaun no ezekusaun akordu rekoñesimentu rejionál ka internasionál ba mutual entre órgaun akreditasaun;
l. Propoin ba medida Governu nian ne'ebé haree hanesan relevante kona-ba akreditasaun no avaliasaun konformidade, liuliu estabelesimentu no operasaun akordu rekoñesimentu mutua, ho objetivu atu apoia relasaun ekonómika iha Timor-Leste no merkadu sira iha ne'ebé tranzasaun komersiál sira hala'o;
2. Departamentu Kualifikasaun no assuntu internasionais nia xefe seksaun:
a. Seksaun/unidade kualifikasaun ba assuntu internasional
b. Seksaun/unidade ba sertifikasaun nian
c. Seksaun/unidade ba akreditasaun.
Artigu 20.º
Konsellu Nasional Ba Kualidade
1. IQTL.IP nu'udar entidade Reguladora Nasionál iha matéria ida-ne'ebé ho kualidade, atu hala'o nia atribuisaun, bazeia ba n0. 4 artigu 30 husi D.L n0 10/2018 de 9 de Abril. Órgaun MCI nian no Ministru sira seluk iha área atividade ida-idak nian no mós entidade Nasionál sira seluk públiku ka privada sira seluk, nune'e regulamentu ida-ne'e estabelese Konsellu Nasionál ho kualidade, órgaun konsultativu no koordenasaun setorial ida, iha ámbitu sistema Nasionál ho kualidade;
2. Konsellu Nasional ba Kualidade Kompostu husi:
a. Presidente konsellu administrasaun IQTL.IP mak preside
b. Reprezentante husi ministeiriu no organizasaun neebe mak relevante, saude, ambiente, edukasaun, agrikultura, infraestrutura, AIFAESA, CLN, INDIMO, ANAAA, ANPM
c. Reprezentante husi entidade reprezentativas husi setor emprezarial sira
d. Reprezentante husi komunidade akademika sira
e. Reprezentante husi assosiasaun ba konsumidor sira
f. Reprezentante husi entidade akreditadus IQTL.IP nian
3. Konsellu mak responsavel atu elabora ninian regulamentus internál;
KAPITULU IV
DISPOZISAUN IKUS
Artigu 21.º
Planeamentu Jestaun Nian
1. Jestaun patrimonial no finanseira IQTL.IP nian, regula husi instrument planeamentu nian sira tuir mai ne’e;
a) Programma annual, ne’ebe inklui planu atividade no ninia orsamentu;
b) Planu espansaun ne’ebe reflete nesesidade infraestrutura no ekipamentu sira seluk.
2. Jestaun finanseira IQTL.IP nian, hakru’uk ba prinsipiu no regra orsamentál sira ne’ebe prevee iha Lei Orsamentu no Jestaun Finanseira no Lejislasaun aplikavel sira seluk.
3. Akizisaun bein sira no servisu IQTL.IP nian, regula husi Rejime Jurídiku ba Aprovizionamentu no Rejime Jurídiku kontratu públiku sira nian.
Artigu 22.º
Patrimoniu
1. Patrimóniu IQTL.IP nian, konstitui husi universalidade bein sira, direitu no obrigasaun ne’ebe estadu tranzmite ba nia no husi sira seluk ne’ebe sei adkire tuir lei hatete.
Artigu 23.º
Vinkulasaun
IQTL.IP, iha obrigasaun bazeia ba assinatura hamutuk husi prezidente ka ida ne’ebe troka nia fatin ho vogal ida.
Artigu 24.º
Kontabilidade
1. IQTL.IP iha kontabilidade ne’ebe organizada atu bele permite kontrolu orsamentál permanente no fasil atu verifika valór kontabilístiku sira.
2. Servisu kontabilidade nian subordina ba dirijente ne’ebe sai responsavel ba Administrasaun no Finansas no tuir diretiva Konsellu Fiskál nian.
Artigu 25.º
Reseita Sira
1. IQTL.IP, hetan reseita ne’ebe mai husi dotasaun ne’ebe atribui ba nia iha Orsamentu Jeral Estadu nian.
2. IQTL.IP, iha mos ninia reseita rasik hanesan tuir mai ne;
a) Produtu husi prestasaun servisu sira;
b) Produtu ne’ebe mai husi edisaun ka fa’an publikasaun;
c) Rendimentu ne’ebe mai husi ninia atividade sira;
d) Subsídiu, Subvensaun, konpartisipasaun, doasaun no eransa sira ne’ebe kualkér entidade fo;
e) Valor sira ne’ebe prevee iha Kontratu-programa annual sira ka plurianuál sira ne’ebe halo ho Ministeriu Komérsiu no Indústria ka ho Ministériu sira seluk;
f) Kualkér rendimentu seluk ne'ebé atribui ba ita-boot tuir lei, kontratu ka seluk.
Artigu 26.º
Despeza sira
Sai nu’udar despeza IQTL.IP nian, maka despeza hirak ne’ebe rezulta husi enkargu sira mai husi prosekusaun husi ninia atribuisaun sira.
Artigu 27.º
Rekursu Humanu sira
1. IQTL.IP nia rekursu umanu hakru’uk ba lejislasaun ne'ebé aplika husi Funsaun publika no lei traballu.
2. Funsionáriu sira-ne'e hetan aprovasaun husi diploma ministeriál konjunta entre Ministru tutela no membru Governu ne'ebé responsavel ba Komisaun Funsaun publika.
3. IQTL.IP, bele halo rekrutamentu ba tékniku espesializadu temporária sira, tuir termu sira ne'ebé prevee iha rejime jurídiku kona-ba kontratu Empregu termu sertu iha Administrasaun publika.
Artigu 28.º
Entrada iha vigor
Regulamentu ne'e tama iha vigór hahú husi data ne'ebé aprova husi Ministru tutela.
Aprova iha…………
Ministru MTCI……
ESTRUTURA INSTITUTO PARA A QUALIDADE DE TIMOR-LESTE, INSTITUTO PÚBLICO
|
Linha de Orientação |
|
PRESIDENTE DO INSTITUTO |
|
VOGAL I |
|
CONSELHO FISCAL |
|
SECRETARIA |
|
VOGAL III |
|
VOGAL II |
|
DEPARTAMENTO QUALIFICAÇÃO ASSUNTO INTERNACIONAL |
|
DEPARTAMENTO NORMALIZAÇÃO |
|
DEPARTAMENTO METROLOGIA |
|
DEPARTAMENTO ADMINISTRAÇÃO FINANÇA |
|
SECÇÃO DE DEZENVOLVIMENTO NORMAS PADROES QUALIDADE |
|
SECÇÃO ADOPTACAO DOS PADROS INTERNACIONAIS DE QUALIDADE |
|
SECCAO DE SERTIFICAÇÃO |
|
SECÇÃO QUALIFICAÇÃO ASSUNTOS INTERNACIONAIS |
|
SECÇÃO DE ACREDITAÇÃO |
|
SECÇÃO LABORATORIO DE METROLOGIA |
|
SECÇÃO DE SERVICOS DE METROLOGIA |
|
SECÇÃO DE METROLOGIA LEGAL E INDUSTRIAL |
|
SECÇÃO APROVISIONAMENTO |
|
SECÇÃO PLANEAMENTO, FINANÇA E CONTABILIDADE |
|
SECÇÃO LOGISTICA E PATRIMONIO |
|
SECÇÃO RECURCO HUMANO |
|
Linha de Coordenação |
